Miinimumpalk tõuseb 584 euroni
Uuest aastast suureneb miinimumpalk täistööajaga töötamise korral 540 eurolt
584 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 3,48 eurot (varem
3,21 eurot).
Töötasu alammäära kehtestamise eelnõu
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 178 euroni
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 2020. aastast 540 eurot. Mis tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 178,2 eurot kuus ja seda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla miinimumpalga. Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 165 euro asemel 178,2 eurot, et saada ravikindlustust.
Ühistranspordi piletihinnalt ei pea maksma erisoodustusmaksu
Uuest aastast ei loeta erisoodustuseks seda, kui tööandja hüvitab töötajale
elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna.
Näiteks kui inimene elab Keilas ja käib rongiga Tallinnas tööl, siis uuest
aastast tekib tööandjal võimalus hüvitada töötaja rongipileti hind
erisoodustusmaksuta. Seni on tööandjal olnud võimalus hüvitada töötajale
erisoodustusmaksuta ühistranspordi piletihind, kui töötaja elukoht asub
vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast.
Madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele
Ettevõtetel on lubatud rakendada 14-protsendilist tulumaksumäära dividendidele,
mille suurus on väiksem või võrdne kahe kolmandikuga 2018. aastal ja 2019.
aastal juriidilistele isikutele jaotatud kasumist.
Madalamat maksumäära on lubatud kasutada ainult juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele. Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu.
Regulaarseteks dividendideks loetakse jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumiga. Kolme aasta keskmise dividendi arvutamisel on esimeseks aastaks 2018. Täies ulatus saab 14-protsendilist määra rakendada 2021. aastal.
Kehtestatakse lahkumismaks
Uuest aastast hakkab kehtima lahkumismaks ehk tulumaks vara väljaviimisel
Eestist. See tähendab, et kui Eesti ettevõte viib vara välisriigis asuvasse
püsivasse tegevuskohta, maksustatakse tulumaksuga väljaviidava vara
turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahe. Maksu tasumist saab kuni viieks
aastaks ajatada juhul, kui äriühingu vara viiakse lepinguriigis asuvasse
püsivasse tegevuskohta või kui ühingust saab teise lepinguriigi resident.
Maksunõustajad saavad uue kohustuse
Uuest aastast jõustuvad maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, mis
panevad maksunõustajale (nt advokaat, audiitor) kohustuse esitada maksu- ja
tolliametile teavet piiriüleste maksuskeemide kohta, millel võib olla oluline
mõju maksustamisele, finantskontode alasele teabevahetusele või tegelike
kasusaajate tuvastamisele. Teavet tuleb anda nende skeemide kohta, mille
väljatöötamise või rakendamise osas on maksunõustajad oma klientidele nõu
andnud.
Teatud juhtudel on teabe esitamise kohustus ka skeemi kasutaval ettevõttel. Seda näiteks juhul, kui skeemi on välja töötanud ettevõte ise. Samuti olukorras, kus advokaat või audiitor ei saa teavet maksu- ja tolliametile esitada, sest teabe esitamisega kaasneks seadusest tuleneva kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumine.
Maksualase teabevahetuse seaduse muudatused
Väikeõlletootjad saavad suurema aktsiisisoodustuse
Uuest aastast saab väikeõlletootja kasutada 50 protsendilist alkoholi
aktsiisimäära soodustust, kui ta tootis eelmisel aastal õlut kuni 1,5 miljonit
liitrit. Praegu on soodustuse saamise piir 0,6 miljonit liitrit. Kui tegemist
on alustava õlletootjaga, siis saab ta soodustust kasutada, kui tema
planeeritav tootmismaht aastast on kuni 1,5 miljonit liitrit õlut. Kui
väikeõlletootja ületab 1,5 miljoni liitri piirmäära, siis tuleb piirkogust
ületav õlu maksustada aktsiisi täismääraga.