Tulumaks on jätkuvalt 22%
Riigikogu võttis detsembri alguses vastu tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt jääb ära 2026. aastasse kavandatud tulumaksutõus 22%-lt 24%-ni.
Ettevõtete kasumimaksu ei tule
Kui algselt pidi 2026. aasta 1. jaanuaril jõustuma julgeolekumaksu osana ettevõtete kasumimaks, mille suurus oleks olnud 2% ettevõtte kasumist, siis selle aasta juunis loobus riigikogu ettevõtete kasumimaksu kehtestamisest.
Kaob nn maksuküür
2026. aastast kaob eraisikute osas nn maksuküür ning kehtima hakkab ühtne tulumaksuvaba miinimum 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Kui inimese töötasu on näiteks 2100 eurot kuus või suurem ja ta kasutab tulumaksuvabastust maksimaalses ulatuses, siis saab töötaja uuest aastast iga kuu 154 eurot rohkem kätte kui praegu. Selleks, et töötaja saaks kasutada tulumaksuvaba miinimumi täies ulatuses, tuleb töötajal esitada vastav avaldus oma tööandjale. Kui töötaja töötab mitme tööandja juures, siis võib töötaja esitada avalduse ainult ühele tööandjale.
Vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu on uuest aastast 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas.
Suureneb sotsiaalmaksu miinimumkohustus
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 2026. aastast 886 eurot. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu senise 270,6 euro asemel vähemalt 292,38 eurot kuus. Muudatus puudutab tööandjaid, kelle töötajad töötavad osalise koormusega ja kelle töötasu jääb alla 886 euro kuus.
Ajutise töövõimetuse hüvitisele rakendub ülempiir
Alates 1. jaanuarist 2026 rakendub tervisekassa poolt inimesele makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir, mille suurus on 2026. aastal 126,87 eurot. Praegu ei näe seadus ette ülempiiri.
Ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulu maksumäär ei suurene
Kui algselt pidi ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulu maksumäär tõusma uuest aastast praeguselt 20%-lt 22%-ni, siis Riigikogu otsustas detsembris maksutõusu ära jätta. Seega on ka edaspidi ettevõtlustulu maksumäär 20% ettevõtluskontole laekunud summast.
Töötuskindlustussüsteem muutub
Alates 2026. aastast maksab töötukassa töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut baasmääras töötuskindlustushüvitist.
Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis on tänane töötuskindlustushüvitis ning selle saamise tingimused ei muutu. Ka edaspidi saavad seda hüvitist inimesed, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud viimase kolme aasta jooksul ja kes ei ole töölt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu. Esimesel sajal päeval on hüvitis 60% ja seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
Kui inimesel ei teki õigust eelnevast sissetulekust sõltuvale hüvitisele, maksab töötukassa edaspidi kindlustatule baasmääras töötuskindlustushüvitist. See asendab tänast töötutoetust. Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kes on enne töötuna arvele võtmisele eelnenud 3 aasta jooksul töötanud vähemalt 8 kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva, mida pikendatakse 60 kalendripäeva võrra, kui olukord tööturul on keeruline, ning hüvitise suurus on kõigile sama – 50% eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast. 2026 aastal on hüvitise suurus 374,50 eurot kuus.
Välistööjõuga seotud muudatused
Uuest aastast hakkab lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel kehtima nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse. See tähendab, et välismaalasi ei saa enam palgata näiteks filiaalid, kes pole kantud Eesti äriregistrisse. Eesti äriregistrisse kandmise nõue ei kehti, kui välismaalase tööandja on avalik-õiguslik juriidiline isik. Mõnes teises riigis asuv tööandja saab kutsuda Eestisse välismaalasi tööle vaid juhul, kui tegemist on teenusevaba liikumisega või liikmesriigist Eestisse lähetamisega.
Alates 1. jaanuarist peab tööandja, kelle juures töötamiseks taotleb välismaalane tähtajalist elamisluba, olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. Tööandjad saavad tegelikku majandustegevust tõendada mis tahes tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, näiteks lepingud, majandusaasta aruanded, pädevate asutuste välja antud tõendid ja maksudeklaratsioonid.
Renditöö vahendajate jaoks on positiivseks muudatuseks see, et 1. jaanuarist kaob nõue, et renditöö vahendajal peab välismaalase palkamiseks olema tagatis, mille suurus on vähemalt välismaalase ühe kuu töötasu. Tagatise nõue asendub nõudega, et enne välismaalase palkamist peab renditöö vahendajal olema vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.
Uuest aastast pikeneb ka tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaeg praeguselt kahelt kuult 90 päevani.