[lang_et]Käesoleval aasta 1. juulil jõustub
valitsuse otsus tõsta üldine käibemaksumäär 18 protsendilt 20
protsendile.
Nimetatud muudatus toob endaga
kaasa vajaduse seadistada vastavalt ümber ka majandustarkvara.
Uus käibemaksumäär puudutab kõiki
maksustatavaid käibeid (kauba müük, teenuse võõrandamine, omatarve, kauba import
ja ühendusesisene soetamine, pöördmaksustamise korras maksustatavad teenused,
samuti erikorra alusel maksustatud käibed), välja arvatud käibemaksuseaduse
(KMS) § 15 lõikes 2 nimetatud käibed, millele kehtib endiselt 9% maksumäär
(raamatud, perioodilised väljaanded, ravimid, majutusteenus).
Täiendava informatsiooni saamiseks
palun kontakteeruga meiega otse.
Alates
01.07.2009 muutub haigushüvitiste maksmise kord, mis rakendub haiguslehtedele,
mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem.
Muudatused on
tingitud järgnevate õigusaktide uuenemisest:
• ravikindlustuse
seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13189244),
• töötervishoiu ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13188833),
• sotsiaalministri 26. septembri 2002.a määrus nr 114 “Töövõimetuslehe
registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid”
(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13190799) ja
• sotsiaalministri 19. septembri 2002.a määrus nr 109 “Ajutise töövõimetuse
hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning
hüvitise määramise ja maksmise kord” (http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13189367)
Muudatused
haigushüvitise maksmisel:
• haigushüvitist
hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise või vigastuse 4.päevast
(praegu makstakse alates 2.päevast);
• haigestumise või vigastuse 4.päevast
kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest
töötasust;
• alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab
haigushüvitist haigekassa;
• tööandja ei pea hüvitist maksma siis, kui
töövabastuse põhjusteks on: kutsehaigus (2), tööõnnetus (5), tööõnnetus
liikluses (6), tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine (7),
vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel (8),
kergemale tööle viimine (17) ning haigestumine või vigastus raseduse ajal (19).
Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates 2. päevast jätkuvalt haigekassa
vastavalt enne 1. juulit 2009.a kehtinud korrale ja määrades.
Täpsemalt
on loetletud liikide korral hüvitise määradest võimalik lugeda haigekassa
kodulehelt: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/tvhmaksmine/tvhtabel/
Peamised
muudatused töövõimetuslehtede esitamisel:
Kui
kindlustatul on mitu tööandjat, annab arst isikule nii mitu sama numbriga
töövõimetuslehte, kui palju on kindlustatud isikul tööandjaid.
Tööandja
jätab tema poolt väljamakstavate haiguslehtede originaalid alates 1.07.2009
endale ja esitab haigekassale nendest lehtedest koopiad, kuhu teeb nõuetekohased
kanded.
Kõikide
haiguslehtede (s.h kuni 8 päeva kestvate, mille alusel tööandja on ise hüvitist
maksnud) haigekassale esitamine on kohustuslik, sest järglehtede maksmisel
lähtub haigekassal esmaste lehtede kannetest. Samuti on jätkuvalt vaja pidada
riikliku haigushüvitiste statistikat (s.h lehtede ja haiguspäevade kasutamine)
ning teostada haigushüvitiste põhjendatuse järelvalvet.
Tööandja
esitab töövõimetuslehe või selle koopia koos töövõimetuslehe saatekirja ja muude
vajalike dokumentidega haigekassa piirkondlikule osakonnale seitsme
kalendripäeva jooksul arvates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise
päevast järgmiselt:
• kindlustatud isiku hoolduslehe, sünnituslehe ja
lapsendamislehe originaali,
• haiguslehe originaali, juhul kui haigusleht ei
kuulu väljamaksmisele tööandja poolt,
• kõigi tööandja poolt väljamakstavate
haiguslehtede koopiad
Näide
haiguslehtede esitamisest ja hüvitise maksmisest alates
01.07.2009:
Tööandjale
esitavad haiguslehed Martin, Kalle ja Kati:
1) Martini
haiguslehe töövabastuse põhjus on „Haigestumine” ning töövabastuse periood
29.06.2009 – 03.07.2009.
Martini
tööandja täidab ära töövõimetuslehe saatekirja ning esitab koos haiguslehega 7
päeva jooksul haigekassale. Kuna Martini haigusleht algab varem kui 1. juuli
2009, siis tema puhul haigushüvitise maksmisel uut korda ei
rakendata.
2) Kalle
haiguslehe töövabastuse põhjus on „Haigestumine” ning töövabastuse periood
01.07.2009 – 18.07.2009.
Kalle
tööandja teeb haiguslehest koopia, täidab sellel tööandja osa ja lisab juurde
töövõimetuslehe saatekirja ning edastab need haigekassale 7 päeva jooksul.
Seejärel arvutab ja maksab tööandja hiljemalt palgapäevaks (kuid mitte hiljem
kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe
esitamisest tööandjale) välja Kalle haigushüvitise 04.07.2009 – 08.07.2009
perioodi eest. Selleks arvutab ta välja Kalle haigestumisele eelnenud 6 kuu
töötasu andmetelt ühe päeva keskmise töötasu suuruse vastavalt Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise korrale (oletame, et
see summa on 500 kr). Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 500
kroonist 70% ning korrutab 5 päevaga (350 x 5 = 1750). Hüvitiselt peetakse kinni
ka tulumaks 0,21 x 1750 = 367,5. Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist
1382,5 kr.
Lisaks
maksab Kallele haigushüvitist haigekassa 09.07.2009 – 18.07.2009 perioodi eest.
Selleks arvutab haigekassa kalendripäeva keskmise tulu Maksu- ja Tolliameti
2008. aastal Kalle eest arvestatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Maksu- ja
Tolliameti andmetel arvestati Kalle eest 2008. aastal sotsiaalmaksu 39 600
krooni, seega oli Kalle tulu 2008. aastal 39 600/ 0,33 = 120 000 krooni.
Kalendripäeva keskmise tulu saamiseks jagatakse tulu 365-ga (120 000 / 365
=328,77). Hüvitise summa saamiseks arvutatakse kalendripäeva keskmisest tulust
70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (10 x 328,77 x 0,7 =
2301,39 kr. Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 2301,39 = 483,29. Seega
maksab haigekassa Kallele haigushüvitist 1818 kr (haigekassa ümardab hüvitised
väljamaksmisel täiskroonideks).
3) Kati
haiguslehe töövabastuse põhjus on „Haigestumine või vigastus raseduse ajal” ning
töövabastuse periood 01.08.2009 – 10.08.2009.
Kuna
töövabastuse põhjus on „Haigestumine või vigastus raseduse ajal”, siis tööandja
ei maksa haigushüvitist ja Katile maksab haigushüvitist haigekassa sarnaselt
varem kehtinud korrale (alates haigestumise 2.päevast ning 70% kalendripäeva
keskmisest tulust). Kati tööandja võib esitada soovi korral haigekassale
haiguslehe originaali, kuid võib esitada ka haiguslehe koopia. Lisab juurde
töövõimetuslehe saatekirja ning edastab dokumendid haigekassale 7 päeva
jooksul.
Muudatused
töövõimetuslehe vormil
Alates
01.07.2009 muutuvad ka osade andmeväljade sõnastused ja nimetused
töövõimetuslehe vormil. Näiteks andmeväli „Tööinspektsiooni otsuse kuupäev
teisele tööle üleviimise võimatuse korral” asendatakse andmeväljaga „Ajutiselt
tööülesannete täitmisest keeldumine või teenistuskohustuste täitmisest
vabastamine”, kuhu tööandja märgib kuupäeva, millest alates töötaja keeldus
töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest või
avaliku teenistuse seaduse alusel vabastati teenistuja ajutiselt
teenistuskohustuste täitmisest.
Töövõimetuslehe uue vormiga on võimalik
tutvuda haigekassa kodulehel:
http://www.haigekassa.ee/blanketid/raviasutus/toovoimetuslehe-vorm-alates
Juhime
tähelepanu, et muudatused puudutavad ainult haigushüvitise maksmist, hooldus- ja
sünnitushüvitiste puhul maksab hüvitist jätkuvalt haigekassa seni kehtinud korra
alusel.
Täiendavaid
küsimusi alates 01.07.2009 jõustuvate muudatuste kohta töövõimetushüvitiste
maksmisel on võimalik haigekassale esitada meiliaadressil: tooandja@haigekassa.ee [/lang_et]