Uuest töölepinguseadusest

  • by

[lang_et]1. juulist kehtima hakkava uue töölepinguseaduse olulisemad muudatused:

Koondamise kompensatsioon on ühe kuu keskmine töötasu

Olenemata tööstaažist maksab tööandja koondamise kompensatsiooniks ühe kuu keskmine töötasu. Samuti on muutunud etteteatamistähtajad.

Etteteatamistähtaeg koondamisel

– alla 1-aastase töösuhte puhul – 15 kalendripäeva;

– 1- 5-aastase töösuhte puhul – 30 kalendripäeva;

– 5-10-aastase töösuhte puhul – 60 kalendripäeva;

– üle 10-aastase töösuhte puhul – 90 kalendripäeva.

Täiendava kaitsena on tööandjal kohustus anda etteteatamise ajal töötajale vaba aega teise töö otsimiseks.

Seaduses on ette nähtud koondamishüvitise maksmise jagamine tööandja ja Töötukassa vahel. Hüvitis töötaja koondamisel on
– kuni 5-aastase töösuhte puhul – 1 kuu töötasu;
– 5-10-aastase töösuhte puhul – 2 kuu töötasu, millest 1 kuu katab Töötukassa;
– üle 10-aastase töösuhte puhul – 3 kuu töötasu, millest 2 kuud katab Töötukassa.
Üle 20 aastase staažiga töötajatele kehtestatakse 5 aastane üleminekuperiood, mille jooksul koondatud inimestele säilib 4 kuuline koondamishüvitis.

Ebaseaduslikul ülesütlemisel maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu töötasu ulatuses. Erandina on hüvitis töötaja kuue kuu töötasu suurune, kui töötaja on ülesütlemise ajal rase või valitud töötajate esindajaks. Nähakse ette võimalus töösuhet jätkata, kuid erinevalt tänasest ennistamisest, peavad töösuhte jätkumisega nõus olema nii töötaja kui tööandja. Rasedal töötajal ja töötajate esindajal on aga õigus nõuda töösuhte jätkamist.

Saladuse hoidmise kohustus on töötajal automaatselt
Uus seadus ütleb, et töötajaga ei pea töötamise ajal saladuse hoidmise kohustuses eraldi kokku leppima. See laieneb töötajale automaatselt, kui ta puutub kokku tööandja ärisaladusega, st sellise teabega, mille avalikuks tulemine võib kahjustada tööandja majandustegevust. Ka ei pea selle eest töötajale lisatasu maksma.

Tööandjal on õigus nõuda leppetrahvi

Tööandjal on õigus nõuda leppetrahvi, kui töötaja on keeldunud tööle asumast, lahkunud töölt omavoliliselt, rikkunud konkurentsipiirangut või saladuse hoidmise kohustust. Konkreetset summat ei ole öeldud, aga see peab väljendama arvestuslikku kahju, mille töötaja tekitab, kui ta rikub saladuse hoidmise kohustust. Kui leppetrahv kogu kahju ei kata, on tööandjal õigus sisse nõuda lisasumma.

Öötöö eest makstav lisatasu on suurem kui seni

Piiratakse öötöö tegemist ja nähakse ette täiendav kaitse öötöötajatele, eelkõige puhkeaja andmise kohustuse, aga ka kõrgema öötöö tasuga. Öisel ajal (22.00-06.00) tehtud töö eest maksab tööandja töötajale 1,25 kordset töötasu.
Õhtust tööaega seadus enam ette ei näe, samuti mitte puhkepäeval töötamist. Lõunavaheaeg peab kestma vähemalt 30 minutit ja töötajale peab seda andma hiljemalt pärast kuuetunnist töötamist (praegu pärast neljatunnist töötamist).

Kasutamata puhkused aeguvad ühe aasta jooksul
Puhkust antakse kalendriaasta eest – 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini – ehk siis tööaasta asendub kalendriaastaga. See säte hakkab mõjutama puhkusi alates 2010. aastast. Kasutamata puhkus aegub ühe aasta jooksul, näiteks kui 2010. aastal jääb puhkus kasutamata, siis see aegub 2011. aasta 31. detsembril. Nendel puhkustel, mis on kasutamata 1. juulil 2009, st enne uue seaduse jõustumist, on ikka nelja-aastane aegumistähtaeg.

Puhkuseraha võib maksta ka puhkuselt naasmisel
Puhkusetasu makstakse välja kaks päeva enne puhkusele jäämist, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Aga kahepoolsel kokkuleppel võib kogu puhkuseraha välja maksta mitte hiljem kui järgmisel palgapäeval pärast puhkuselt tulekut.

Õppepuhkus

Töötajale antakse õppepuhkust 30 kalendripäeva aastas. Õppepuhkust tööalaseks ja tasemekoolituseks on võimalik saada õppevormist ja õppekoormusest sõltumata. Pikendatud on keskmise töötasuga hüvitatavat õppepuhkuse aega. Tasemekoolituse- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse korral maksab tööandja töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeval. Tasemekoolituse lõpetamiseks annab tööandja töötajale täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva ja maksab selle jooksul töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.

Muud

Töövaidluskomisjonis lahendatavate rahaliste nõuete suurus suureneb. Töövaidluskomisjon lahendab vaidlusi, mille rahaline nõue on kuni 150 000 krooni. Kehtiva õiguse alusel lahendab töövaidluskomisjon kuni 50 000 krooni suuruseid rahalisi nõudeid.

Kaotatakse mõned iganenud kohustused – tööandjale ei seata sisutuid kohustusi töötajate arvestuse pidamisel, kaotades tööraamatu ja isikukaardi. Samuti on Tööinspektsioon vabastatud vormiliste kooskõlastuste andmisest, näiteks töösisekorraeeskirjade kehtestamisel, et tõhusamalt täita järelevalveülesandeid ning keskenduda tööandjate ja töötajate nõustamisele.

Link 01.07.2009 kehtima hakkavale töölepingu seadusele [/lang_et]